Mis on toortatar?

30.12.2020

Tatar

Tatar on põõsjas taim, mida kasvatatakse tema teravilja taoliste seemnete tõttu nii tava- ja dieettoiduks kui ka ravimtaimeks.

Tatar ei ole teravili, vaid hoopis pähkel, seega pole temas gluteeni ja ta sobib hästi neile, kes seda ei talu. Lisaks on ta rabarberi ja hapuoblika sugulane.

Tatrataim pärineb Kesk-Aasiast, tema kodumaaks peetakse Tiibetit. Idamaades on seda kasvatatud juba alates 10.-13.sajandist ning läbi Venemaa ja Türgi jõudis ta Mandri-Euroopasse. Tänapäeval on tatar suure au sees Euroopas, Venemaal, Brasiilias, Jaapanis jpt. riikides.

Tatar vs toortatar

Ilma kestadeta tatraterade saamiseks tööstuslikult aurutatakse terad umbes 80ºC juures kuni viljad-pähklid paisuvad ja eemalduvad koorest (sellest ka
pruun toon), seejärel kuivatatakse ning tuulutamise teel eraldatakse kestad. Selliselt valmistatud tatratooted muutuvad kahe kuu pärast "surnud toiduks" - tatar ei idane enam ning annab organismile ainult mikroelemente ja kaloreid.

Toortatratang saadakse mehaanilistes veskites. Nii tehti vanasti ka Eesti taludes. Töötlemine algab veskiruumis, kus sorteeritakse ja puhastatakse tatar. Seejärel eemaldatakse koor kiviveskiga, mille tulemusena jäävad terad terveks. Samuti omab ta heledamat värvusust, mis kinnitab, et teda pole kuumtöödeldud. Sellist tatart nimetataksegi toortatraks.

See üha sagedamini kasutatav töötlusviis aitab säilitada tatratangu
bioaktiivsed ained, elujõu ja idanemisvõime.

Toortatra kasulikkus

Tatart peetakse üheks parimaks looduslikuks keha "puhastajaks" ja "isu normaliseerijaks". Omab suurepärased farmakoloogilisi ja ravivaid omadusi.

Toortatratangust toidud on väärtuslikud, ei soodusta rasvade ladestumist
kudedes, aitavad lahti saada ülekaalust, unehäiretest, stressist, parandavad naha, juuste ja küünte tervist, takistavad kaariese teket ning luude hõrenemist. 

Toortatar ilmutab maksimaalselt oma tervendavaid omadusi regulaarsel tarbimisel, vähemalt mitmepäevase (nädalase) dieedina. Raviv toime suureneb, kui samal ajal tarvitatakse  C-vitamiini rikkaid puuvilju, marju või taimi.

Füsioloogiliste normide järgi peaks inimene aastas sööma vähemalt 7,5 kg tatart. Arvestades tema koostist ja raviomadusi, oleks seda vaja tarbida palju rohkem. 

Koostis

Võrreldes teiste kõrrelistega on toortatar B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest esimesel kohal. Kõige rohkem on rauda, vaske ja P vitamiini ehk bioflavonoide (sh. eriti palju kvertsetiini). Tatravalgud on hästi lahustuvad ja omastatavad (ei tekita raskustunnet), glükoos ja fruktoos annavad mõnusa maitse. 

Toiteväärtus (100g): Energiasisaldus 370 kcal, rasvad 2-3g, süsivesikud 60-80g, valgud 10-18g.

Vitamiinid: B1, B2, B3, B6, B9, E, A, P, C, K.

Aminohapped, sh. gistidiin*, arginiin*, tsüstiin*, trüptofaan, lüsiin* (kõige rohkem), metioniin*.
(*Asendamatud aminohapped).

Makro- ja mikroelemendid: Boor, fluor, fosfor, jood, kaalium, kaltsium, kloor, koobalt, kroom, magneesium, magnaan, molübdeen, naatrium, nikkel, raud, räni, strontsium, titaan, tsink, tsirkoonium, vanaadium, vask, väävel.

Orgaanilised happed: Maleiini-, sidruni-, menoleeni-, õuna- ja oblikhape.

 

Toortatra kasutamine 

Eestis võib leida poelettidelt toortatart erineval kujul - kruubina, tanguna kui ka jahuna. 
See annab omakorda juurde erinevaid võimalusi, kuidas oma toidulauda rikastada. 

Valmistatud road on organismis hästi omastatavad ning annavad pikaaegse täiskõhutunde. Tatar sobib pudruks, lisandiks kala- ja lihatoitudele ning küpsetistesse - seega nii soolase kui magusana. 

Kasulike omaduste säilitamiseks ei ole vaja teda roogade valmistamisel kaua termiliselt töödelda.

Lisaks on võimalik toortatart idandada ning kasutada salatites, võileibadel, smuutis.

 

Idandamine

Idanemise käigus muutub tatar super-3-toiduks ehk ta toidab, tervendab ja ravib.

Protsessi tulemusena tekivad kasulikud ained, sealhulgas paljuneb heinabakter (Bacillus Subtilis).

Idandatud terad aitavad aitavad taastada soolestiku mikrofloorat, parandada verevarustust, tugevdada immuunsüsteemi, varustada organismi rikkalikult toitainetega ja erinevate bioaktiivsete ainetega ja samuti patogeensete bakterite, viiruse- ning vähirakkude vastaste ühenditega.

Idandamiseks tuleb esmalt toortatar pesta külmas vees. Seejärel panna soodaveega pestud emailleeritud nõusse samuti koos külma veega ja jätta 1-2 tunniks ligunema. Järgmiseks tuleb tõsta terad idanemisseadmesse või taldrikule, pannes tatrale peale puhas linane riie ja teine taldrik. Samuti tuleb jälgida, et terad oleksid piisavalt niisked (alumine kiht vedelikus) ning vett peab jaguma 1,5-2 päevaks, et tekiksid 2-3mm idud. Idanemisseade või taldrik paigutada pimedasse ja sooja (25-26°C). Kui idud on kasvanud 2mm pikkuseni, tuleb neid kohe tarvitama hakata. Protsessi aeglustumiseks võib seadme/taldriku külmkappi tõsta.